Pankade Kaardikeskus / www.estcard.ee Pealehele
            Firmast Pealehele

Sisukord
* Firmast
* Teenused kaupmeestele
* Teenused pankadele
* Muud IT-teenused
* Hinnakirjad
* Viited
* Korduma kippuvad küsimused

Korduma kippuvad küsimused
Kaardikeskus on alustanud korduma kippuvate küsimuste (KKK) kogumiku koostamist. Kui teil on mõni põhimõttelisem kaardimakseid puudutav küsimus, saatke see elektronpostiga aadressil kkk@estcard.ee või täitke all olev vorm ja meie töötajad püüavad sellele vastuse leida. Me ei garanteeri kõikide küsimuste KKK kogumikku jõudmist, kuid me teeme endast parima, et kõikidele küsimustele vastata. Kindlasti kasutage küsimuse esitamisel reaalselt toimivat elektronposti aadressi, sellisel juhul on meil võimalik ka personaalselt vastata!
Sinu e-mail:

Sinu küsimus:


K: Meie firmal on Kaupmehe ISDN. Minu ülemus,kes tehnikast
tuhkagi ei jaga, tahab teada, kuidas asi peale kaardi
läbitõmbamist POS terminalist jõuab õigesse kohta.
Kas saate nö. populaarselt asja ära seletada.

V: Kõige lihtsam oleks vist järgmiselt:
Terminal annab Eesti Telefoni poolt paigaldatud ISDN "karbikesele"
juhtme kaudu käsu "helistada" kaarditehingute autoriseerimise telefoni
numbrile. Saanud ühenduse, saadab terminal läbi ISDN "karbikese"
kontrollpäringu. Saades vastuse, ühendus lõpetatakse ja trükitakse
tehingu vastus. Oluline on tehingu kiirus, kuna ühenduse
loomine võrreldes tavalise telefoniliiniga on ülikiire.

K: Meie firmal on plaanis järgmisel aastal võtta kasutusele
kaardimakseterminal. Seoses sellega palun infot, mis selleks tegema peab?

V: Kaardimaksete aktsepteerimise aluseks on lepingu sõlmimine pangaga.
Kaardimakse lepinguid sõlmivad enamus eesti pankadest. Lähemalt saab lugeda siit.
Kaardimakseterminali on võimalik osta ja rentida. Sõltuvalt pangast,
on tingimused erinevad, Pankade Kaardikeskuse müügi- ja rendihindu 
saab näha meie hinnakirjast.

K: müüja ütles, et kui ma kaardiga makstud kauba poodi tagasi toon, 
siis ei saa ma tagasi kogu raha, vaid 3% vähem, kuna pank on vahepeal 
kaardimakselt teenustasu ära võtnud. Kas see on õige?

V: See on vale seisukoht! Ei ole vahet, kas kaup on ostetud sularaha 
või kaardimaksega. Kauba tagastamisel tühistab kaupmees kaardimakse 
tehingu ja te saate raha tagasi oma kaardiarvele. ka kaupmees saab 
panga käest oma teenustasu tagasi.
Kui tühistamist tehakse samal päeval, kui toimus tehing, siis 
üldjuhul saab kaupmees vormistada kogu protseduuri kohapeal. Kui 
makse toimumise hetkest on möödas pikem aeg, siis võtab kaupmees 
ühendust Kaardikeskusega ja faksib Kaardikeskusesse algse kaardimakse 
kviitungi, mille põhjal tehing tühistatakse Kaardikeskuse kaudu. Väga 
vanade tehingute puhul võib kuluda täiendavalt aega tehingute 
ülekontrollimiseks, kuid üldjuhul lahenevad sellised situatsioonid 
ühe päeva jooksul.


K: Kas Teie saate aidata mind ka juhul, kui soovin inglisekeelsele e-poe
leheküljele krediitkaardiga maksmise võimalust? Kui ei, siis kuhu
peaksin pöörduma?


V: Pankade Kaardikeskus tegi käesoleva aasta jaanuaris analüüsi
internetis toimivatest e-kaubamajadest ning tulemused olid muljetavaldavad.
Viimase aasta jooksul on olnud tugev tendents tegeliku ja toimiva
e-kaubanduse suunas. Samas on ühe puudujäägina võimalik märkida
väheseid võimalusi kliendil oma ost e-kaubamaja lahenduses lõplikult
ära vormistada ja tasuda.  

Kaardikeskus ongi seadnud üheks oma eesmärgiks pakkuda lahendust
sellele viimasele makse teostamise probleemile! Krediitkaardi makset
vastu võttes saate te oma kaupu mugavalt müüa ka väljapoole
Eesti piire, kuna aktsepteeritavad on kõik maailmas välja antud
VISA või Europay/MasterCard kaardid, sh. ka Eesti pankade poolt
väljastatud krediitkaardid(sinna kuuluvad ka Hansapanga EGO, TRUMP,
Ühispanga MAGNET jne.)

Siiani on kaardimaksete liidese valmistamine olnud suhteliselt kõrge
künnisega antud alal kasutusel olevate mahukate spetsifikatsioonide tõttu.
Kaardikeskus on üritanud kaupmehe poole jäävat liidest maksimaalslet
lihtsustada - praktiliselt kõik vajalikud täiendused e-kaubamaja 
veebiliidesele saab teha veebiserveri tavapäraste vahenditega.
Täpsemalt saate lahenduse kohta lugeda e-commerce leheküljelt.

Siiski, mõningast tööd ja testimist lahenduse käivitamine nõuab,
kuid Kaardikeskus on alati valmis Teile pakkuma abi ja konsultatsiooni.
 
Ülevaatlikult maksekaartide vastuvõtmise tingimustest on kirjutatud siin.


K: Tahaks teada, kes vastutab selle eest, kui müüja ei küsi kaardiga
ostjalt dokumenti ja makstakse teise inimese pangakaardiga. 
Olen kuulnud, et dokumenti PEAB küsima, kui arve on üle 500,- . 
Kas see tähendab seda, et väiksemate arvete korral võivad petturid
tegutseda ja kaardi omanik jääb rahast ilma???


V: Kui võõra kaardiga maksmine toimus, siis selleks, et tehingud vaidlustada, 
on pangas kindel protseduur. Igal kaupmehel on pangaga sõlmitud kaartide
aktsepteerimise lepingus kirjas piirmäär, millest alates peab kontrollima
dokumenti. Samas, kui kaupmehel on mingi kahtlus kaardi kasutaja või kaardi osas,
siis võib dokumenti küsida ka piirmäärast väiksemast summast.

K: Kui ma ostan kasutatud töökorras kaardimakseterminali näit.Verione Tranz460,
milliste kuludega pean arvestama, enne kui selle omas kaupluses tööle saan?
Kas selline seade  vajab mingit Teie või panga poolset eelseadistamist?


V: Enne makseterminali kasutuselevõttu lisakulutusi ei ole.
Kui Te hakkate terminali kasutama, siis jooksvateks kuludeks on:
1. Paberirullid (Kaardikeskusest ostes 10kr. rull)
2. Teenustasu iga tehingu pealt (suurus määratakse ära panga ja Teie 
firma vahelise lepinguga).

Terminali kasutamise eelduseks on:
1. Firma ja Panga vaheline maksekaartide teenindamise leping.
2. Firma ja Pankade Kaardikeskuse vahel sõlmitud makseterminali 
programmi litsentsileping.

Terminal vajab ennem tööle hakkamist seadistamist.
Pankade Kaardikeskuses valmistatakse ette programm Teie firma 
andmetega. Programm laetakse telefoniliini kaudu terminali. 

K: Kas pangaväljavõttel registreeritud kaardimakse on kaupluses
piisavaks tõendiks ostu sooritamise kohta (juhul, kui kauplusest
saadus ostutsekk on kaduma läinud)?

V: Kaardikeskus on teinud järelepärimise Tarbijakitse ametisse ja saanud
alljärgneva vastuse.

-------
> 
> Seoses Teie küsimusega,kas kaardimaksekviitung tõendab sooritatud
> ostu teatame järgmist:
> Seni Tarbijakaitseamet ei ole kohustanud müüjat aksepteerima
> kaardimaksekviitungit kui ostu sooritamist tõendavat dokumenti.
> Kaadrimaksekviitung tõendab, et makse on sooritatud kuid jätab
> lahtiseks, millise toote eest on konkreetselt tasutud (nt toote kood, suurus jm.)
> Kaardimakse kviitungi sisu on liiga üldine.
> Samas müüja võib kaardimaksekviitungit aktsepteerida kui ostudokumenti.
> 
-------

Kaardikeskuse arvamusel on makse sooritamise elektrooniline jälg pangas
(olgu tegemist maksekorraldusega või kaardimaksega) ning viide
sellele ülekandele tõend, et konkreetse kaupmehe juures on sooritatud
ost kirjeldatud summas. Kaupmehe raamatupidamises peab raha laekumine
olema üheselt seotud müügifaktiga, seega ka üheselt seotud ostetud
kaubaartikliga. Loodetavsti aktsepteerib tulevikus ka Tarbijakaitse
amet elektroonilisi makseid piisava tõendina.
Sellelel vaatamata soovitab Kaardikeskus arvestada Tarbijakaitse
ameti seisukohaga ja kindlasti säilitada kallimate ostude puhul
ostukviitung, kuna  ilma kaupmehe poolt väljastatud kviitungita võib
pretensioonide lahendamine olla problemaatiline ja ka ostufakti
tõendamine võib juriidiliselt keerukaks ja aeganõudvaks osutuda.


K: Kas Tallinnas kusagil on sularaha automaati,kust saaks VISA PLUSS
kaardiga sularaha välja võtta?

V: Kõik Hansapanga ja Eesti Ühispanga ATMid aktsepteerivad ka VISA+ 
kaarte. Kuna Visa+ on veidi "eriline" siis pole välistatud üksikud 
erandid ja probleemi olemasolul peaks kaardiomanik pöörduma ATMi 
teenindavasse panka või Pankade Kaardikeskuse klienditeeninduse 
osakonda. 

K:  Meie firmal on olemas juba kaardimakseterminalid ja oleks vaja 
veel ühte aga ei taha lisanumbrit võtta. Ma asjast suurt midagi ei 
jaga aga olen kuulnud, et läbi püsiühenduse pidi olema võimalik 
makseterminali kasutada. Mis variandid on võimalikud ja kuidas on 
selle turvalisusega?

V: Te peate silmas ehk meie i-makseterminal toodet, kui jah siis täpemat 
infot saate selle kohta aadressilt:
http://www.estcard.ee/publicweb/html/est/tutvuimakseterminaliga.html
Turvalisus on kõrge, kuna kaarditehinguid ei hoita kaupmehe juures 
vaid kaardikeskuse serveris ja sõnumivahetus kaupmehe ja kaardikeskuse 
vahel on krüpteeritud.

K: Kuidas toimub maksmine mobiiliga siis kui summa on suurem, üle tuhande
krooni näiteks. Pangast saab korraga laadida ju vaid 100 eek-i (Hansapank).
Huvitaks võtta kasutusele M maksete süsteem autorendi äris, (arveldamine toimub
iga kord eri paigas ja kaardimakse terminal peaks sellisel juhul olema
mobiilne - jube kallis) kuid summad on suhteliselt suured.

V: "Mobiilimakse" on Pankade Kaardikeskuse ja Hansapanga ning Ühispanga 
koostöös valminud makseplatvorm, mille vahendusel tehakse makse otse 
mobiiliga seotud pangakontolt. Seda ei tohiks segi ajada EMT poolt pakutava
"M-kontoga", mille taga on sisuliselt ettemaksu konto EMTs. M-kontot peab
_laadima_ (tegema ülekande oma pangakontolt m-kontole), et teenuseid kasutada,
mobiilimakse puhul konto laadimist ei ole vaja, vajalik on lihtsalt raha olemasolu
ja piisav limiit. Selles kontekstis võiks öelda, et makstava summa
suurus ei dikteeri mobiilimakse puhul teistsugust tehnilist lahendust. 

Konkreetselt autotrendi puhul võib summa suurus siiski probleemiks 
osutuda: kliendil eksisteerib limiit, mis sõltub nii panga otsusest, 
kui ka kliendi soovist - esilagu on see lubatud limiit suhteliselt väike.
Koos teenuse arengu ja nö. sissetöötamisega on kindlasti nii 
pank, kui ka klient ise valmis limiiti suurendama.
Teine probleem, mis autorendi puhul tekib on nö. tehniline - autot 
rentides broneeritakse summa nö. "varuga" ja kui auto tagastatatkse, 
siis viiakse tehing lõpule selle summaga, mis vastab auto kasutuse 
tegelikule kalkulatsioonile. Mobiilimakse puhul praegusel hetkel seda 
funktsionaalsust realiseeritud veel ei ole (kuigi põhimõttelist 
tehnilist piirangut ka ei ole). 
Autorendi põhiklientuur on oletatavalt siiski välismaalased (kellel 
reeglina ei ole mobiilimakse lepingut kohaliku pangaga), seega 
kaardimakse terminali (vajadusel ka mobiilse) hankimine võiks 
autorendifirma jaoks olla kõigele vaatamata üsna otstarbekas.  

K: Kas tekib probleeme tulemüüri kasutajatel I-makseterminali puhul.. kui,
siis milliseid? E-commerce puhul.. kas serveril peab olema Verisign poolt väljastatud
sertifikaat SSL jaoks? olen huvitatud mõlemast teenusest.. kas pean tulema kuskile
kohale, et lepinguid sõlmida?

V: Üldiselt probleeme ei teki, kuna praktiliselt suva tulemüüri puhul on 
kasutajatele alati lahti jäetud http ja https pordid.

Sertifikaadi omamine oleks korrektne, kuna üldjuhul peab teie server moodustama
ostja kaubakorvi ja ostja peab sisestama ka oma kontaktandmed ja võib-olla
ka muid rohkem või vähem delikaatseid andmeid - sõltub sellest, mida ja mis
tingimustel te müüte. Juhul, kui teie kaup on virtuaalne ja see toimetatakse
ostjani näiteks vahetult peale ostu, otse teie serverilt (tarkvara allalaadimine näiteks), 
sellisel juhul pole teil ostja kohta mingeid andmeid üldse vaja koguda ja
saate ka loobuda https protokollist oma veebiserveris ning ka vastavast sertifikaadist.
Kaardimakse tehakse PKK veebiserveril ja ühendus ostja ning PKK serveri
vahel tehakse alati https protokolliga. 

Lepingu sõlmimist peaksite tegelikult alustama pangast. Mõlema teenuse esmaseks 
eelduseks on kaupmeheleping pangaga.
 

K: Kas web-pos või E-commerce teenuse kasutamiseks peab mul olema staatilise
IP-ga internetiühendus?

V: Ei pea, saab ka dünaamilise IP-ga.

K:  Kas kaardimakse teostamisel peab teenindaja kontrollima (tuvastama) isikut või mitte?

V: Kaupmehel on sõlmitud pangaga kaardimaksete teostamise leping, mis 
sätestab ka kohustuse ostja isiku tuvastamiseks teatud summast. Samas, kui 
müüjal on kahtlusi, võib ta isikut tuvastada ka väiksemast summast.